Saturday, December 22, 2007

elu ja surma vaheline tee.

Mina , Tanel ning sina , Monika . sa olid nii hea sõbranna . jah , võibolla imelik mõelda , et poiss ja tüdruk , nii head sõbrad kuid siiski , see on võimalik . me olime tõesti , vägaväga head sõbrad . oleme siiamaani , kuid mitte nii , nagu ennem . Sa surid poole aasta eest vähki . Tõsi , ma olin täiesti lohutamatult kurb . siis hakkasin ma aga ajakirju lugema . ühes ajakirjas oli selline lehekülg , kuhu sai saata oma murekirjad . tegingi siis proovi . kirjale vastas üks perenõustaja . ta ütles , et võtaksin temaga ühendust ning et me kohtuksime .ma olin elevil , sest olin talle saatnud uue kirja : olgu , saame kokku . kas homme , kell 15.00 sobiks ? jah , oli vastus . kohtumise päeval , olin ma närvis . ma tundsin , et ei suuda õppida , sest mu mõtted liikusid üksnes kohtumise juures . kohtumispaika läksin pool tundi enne kolme . umbes viieteist minuti pärast helises mu telefon . Naine : tere , kahjuks ei saa me täna kohtuda , mul tulid muud plaanid ette . ma väga vabandan , kuid loodan , et andestad ja me võime veel kokku saada . Mina : jah , pole hullu . saadame kirju , ja vaatame , millal saame kohtuda . Naine : olgu , headaega ! Mina : nägemist . eks ma olin ikka natuke solvunud ka . aga see läks peagi üle .möödusid päevad , ta ei vastanud mu sõnumitele , kirjadele , ei võtnud telefoni vastu . kord aga , ühel päeval võttis keegi ta telefoni vastu : Tundmatu : jah , keda te otsite ? Mina : see oli üks naine , ta oli perenõustaja .. Tundmatu : nojah , kuidas nüüd öelda ... ta .. ta on .. surnud . Mina : aa..agg...ga.. see pole võimalik . me pidime ...* tuut - tuut - tuut - tuut * päevad möödusid , lugesin ajalehtedest , et naine oli teinud enesetapu . ühel päeval otsustasin minna kirikusse . ma palvetasin , et ta oleks siiski elus . et ta tuleks tagasi . läksin kirikust koju , ja oh imet , see naine seisis mu ees . Naine : ma tulin , kuid tee kiiresti . Poiss : vaadake .. ning poiss jäi mõttesse . naine raputas teda . Naine : noh , räägid juba ? Poiss : vaadake .. vaadake ma ei mäleta , millest tahtsin tookord rääkida . Naine : olgu , ürita siis mõelda , millega see seotud oli . ma tulen homme tagasi , samal ajal .
Poiss ootas , kuid naine ei tulnud . ta läks kirikusse . ta palvetas uuesti , et naine tuleks . ta palvetas ka seda , et tal kõik meelde tuleks . natukese aja pärast läks ta koju . seal ootas teda jällegi naine . Naine : kui sa midagi tahad , mine kirikusse . see aitab , seal saab kõik korda . Poiss : jajah . Naine : noh , millest tahtsid siis rääkida . tuli meelde ? Poiss : jah , käisin ju palvetamas . Naine : nonäed , aga räägi asjast . Poiss : olgu : Ta nimi oli Monika . me olime vägaväga head sõbrad . see sõprus , mis meie vahel oli , oli kirjeldamatu . Kui järsku , saabus see aasta . saabus see päev , mil ma sain teada , et Monikal on vähk . ma olin šokis . umbes aasta pärast ta suri . ma olin tohutult kurb . teda ei asenda mitte keegi . ta oli kõige parem . Naine : ja , miks sa minult abi palud ? Poiss : äkki , äkki sina saad ta tagasi tuua . Naine : no , äkki see juhtub , aga äkki ei juhtu . kõik oleneb sinust . Poiss : minust ? Naine : jah , sinust . Poiss : kuidas ? ma teen kõik , et ta tagasi saada . Naine : sa pead selleks võtma rohtu , mille abil magad sa kaks päeva järjest . kui sa aga mingil põhjusel peaksid ärkama , ootab sind ebaõnn . tüdruk ei tule . kuid ma hoiatan . Kui ta tuleb , siis kohe kindlasti mitte tervena . Pea seda meeles ! Poiss : olgu , ma proovin . Naine : oled valmis ? Poiss : jah .. Ja siis see juhtuski . Ma jäin magama . Magasin järjest kaks päeva . tegelikult isegi kaks ja pool päeva , õnneks . samal õhtul pidi tulema naine .ta tuligi . kaasas Monika . jah , see oli tõepoolest Monika . Ma jooksin ta juurde , ja kallistasin , kuid märkasin et midagi on viltu , ta ei kallistanud vastu , ega tahtnud enda ligigi lasta .Poiss : mis sul viga on ? Monika : ke,ke .. kes sa oled ? Poiss : ma olen Tanel , kas mäletad mind veel ? Monika : Tanel .. ei , kedagi sellist ma küll ei tea . Poiss : oeh ..
Naine : jah , ta ei mäleta enam kedagi oma kunagisest elust . Poiss : aga .. Naine : ei mingeid agasid , nüüd võtad ta enda juurde . mina lähen , kui sul mind vaja on , siis hüüa : tule Samara , tule ! ja naine kadus . ema : Tanel ! tule alla , söök on valmis . poiss : jaa , kohe tulen ! poiss : no , ma nüüd lähen , ole siin eks . Monika : jah olen . käisin söömas ära , tulin üles tagasi .
poiss : näed , ma tõin sulle ka süüa - söö ! Monika : jajah .. Monika : tead , tegelikult .. ma polegi Monika . mul pole mingi mälukaotus ega midagi sellist . Samara, ta maksis mulle selle eest , et ma mängiksin Monikat . poiss : mida ? sa siis .. kes sa oled ? '' Monika '' : ma olen , ma olen Monika kaksikõde , Maria . poiss hakkas nutma . jah , nutma . tema tunnetega oli mängitud . teda oli petetud . miks küll ? poiss : miks , miks sa seda tegid ? te olete nii vastikud . kas sul endal ei ole vastik ? Maria : oeh .. saaksid sa vaid aru . poiss : seleta siis mulle . Maria : me olime tegelikult vaesed , ainult Monika teenis meile raha . siis ta aga suri , ja meil oli kuidagi raha vaja . noh ja siis , Samara pakkus mulle selle võimaluse . mu ema ütles , et ma pean selle vastu võtma . siis ma võtsingi ja .. poiss : aga , kas sul natukenegi süümepiinu ei ole ? kas sa oledki nii tundetu ? Monika .. Maria : jah , Monika oli suurepärane tüdruk . ta oli perfektne . aga mina , ma ei ole selline . alguses oli jah mul selle tööga raske leppida , aga hiljem ma juba leppisin sellega ja nüüd.. ma tunnen nagu ta polekski mu õde , vaid keegi võõras .poiss : kuidas sa saad nii rääkida oma õest ?Maria : no .. saan .. aga , me peaksime Samara siia kutsuma . kuigi , siis ta väga vihastaks , ja mu ema vihastaks ka mu peale, sest Samara ju vallandab mu siis . poiss : mul on täiesti ükskõik sinust , ja sellest , kes su peale vihastavad . paras sulle siis ! Maria : nojah , arvata võib ..
poiss : aga ikkagi , sul , häbi ei ole ? Maria vaikis . poiss : noh , kutsu oma Samara siia siis . Maria : jajah .. tegelikult ma lähen nüüd koju ära . poiss vajus mõttesse . nii jäi ta lõpuks magama . kui ta ärkas , oli ta ühes imelikus , valges kohas . tema kõrval hõljusid pilved , ta kõrval lamas Monika . see oli poisi elu üks tähtsamaid hetki . ta sai olla uuesti Monika kõrval ..

No comments: