1 . osa !
" Kristjan , sa ju armastad mind ? " küsis Kristina ," hm , ma parandan . armastaSIN , aga enam mitte ? " " Miks ? miks , ma ju armastan sind ! " " jah , kui seda saab sinu arvates armastuseks nimetada . Sa armastad mind ainult siis , kui me oleme koos . Kui sa oled koos teistega , ja mind pole , siis sa enam järsku ei armasta mind ? Kristina , ma tõesti enam ei suuda nii . Kõik on mulle rääkinud , kuidas sa kellegi suvaga tatti paned , aga ma pole kunagi neid uskunud , sest olen sind armastanud . Aga ma pakun , et nad ei valetanudki . Nüüd ma olen näinud , kuidas sa oled " " Krist .. " segas Kristina vahele ." Kuula lõpuni . Nüüd ma olen näinud , kuidas sa oled kahe poisiga tatti pannud , minunähes . Mulle aitab Kristina . KÕIK , meie vahel on kõik läbi . " seletas Kristjan närviliselt .Ma polnud ennem Kristjanit nii endast väljas olnuna näinud . Ta seal vehkis kätega ja närvitses täiega . Meie Sandraga vaatasime pealt , õigemini kuulasime pealt .
2 . osa !
Järsku tuli Kristjan nurga tagant välja , ja nägi meid . Ta arvatavasti sai aru , et olime neid pealt kuulanud . Ta oli näost punane , ta oli väga-väga vihane . " Mida te passite ? Oli huvitav , jah ? " küsis ta vihaselt ." Me ei kuulanud pealt ju , kamoon . Sorri noh , et me just sellel ajal siit tulime . " ütles Sandra ." Jajah " ütles Kristjan ja läks ära .Ning siis möödus meist Kristina , samuti vihaselt , kuid õnneks ta ei öelnud meile midagi. " Kas see Kristjan on mingi väga ülbe või ? " küsis Sandra ." Äkki lähed järgi ja küsid , ma ka ei tea ju . " ütlesin ." Mhh , mis sul viga on . Nemad ju tülitsesid , mitte sina . " ütles Sannu , natuke naljaga ." Ma tean jah , aga ikkagi , mind äkki lihtsalt mõjutas see ? " ütlesin naeratades. " Kuule , aga äkki läheks kuhugi , teeks midagi ? " küsis Sandra. " Ok , lähme äkki kooli ette skeiti , äkki keegi on seal ? " " Tavaikss , lähme . " ütles Sandra .Läksime ja võtsime garderoobist riided , meie kõrvalgarderoobis oli Kristjan .Võtsin gartsast jope ja ketsid , ja läksin sinna ette pingi peale neid selga ja jalga panema . Kristjan tuli ka sinna . Alguses oli ta vait , aga hiljem ütles : " Kuule sorri , ma tegelt ei tahtnud nii öelda . Saad ise ka aru , et mul ei ole just eriti kerge praegu . Võinoh , jah . Saad ju aru . " " Jep , saan küll . Kle mis sa teed muidu täna ? " " m , maeiteagi . Praegu lähen suht koju jasiis , maeitea , õhtul võibolla kuhugi kinno või kuhugi . Maeitea veel kas ma lähen , aga ma tahaks midagi teha küll , mis mu tuju tõstaks . " ütles Kristjan . " aokei , aga sa meiega välja ei viitsi ? " küsisin ." Viitsin küll , ega mul polegi kodus eriti muud paremat teha . " ütles Kristjan naeratades ." Okei , tore siis . " Läksin rääkisin sellest, et Kristjan meiega tuleb Sandrale , ja ta oli ka nõus .Läksime kõik koos kooliuksest välja , koolikotid jätsime kooli , sest me ei viitsind neid kaasas tassida .
-------------------------------------------------------
Diana - peategelane . Keskmise kehaehitusega . Dianal on pruunid silmad, hetkel on tal tumepruunid juusksed , loomulik juuksevärv on helepruun (peaaegu blond) , Ta on tõeline seltskonnahing , tal on ka palju sõpru . Ta on väga stiilne , kuigi ta elab koos oma isaga ja on pärit lastekodust , niiet tal pärisvanemaid pole . Ta teab , et on lapsendatud . Tal on suur kasuvend , kes on 17 ja väike kasuõde , kes on 4 - aastane - aga nad on talle täpselt sama kallid , nagu ta pärisvend , kes on 11 - loomulikult on ka tema lapsendatud selle sama pere poolt . Diana on ise 14 ning saab kohe-kohe 15 . Tal on sõpradega vedanud . Ta parim sõbranna on Sandra . Diana ja Sandra on enamus ajast koos ja käivad üksteise juures, ning õhtuti väljas . Seda muidugi siis , kui neil pole parasjagu tantsutrenni , või Dianal soololaulu . Dianal oli kunagi bänd ka , aga see lõpetati ära , sest nende õpetaja kolis ära ning teist õpetajat nad ei tahtnud . Dianat huvitavad loomad - eriti hobused , muusika , tantsimine , väikesed lapsed ning lugemine . Veel on Diana väga lahke , seltsiv , abivalmis , sõbralik ning hooliv . Ta kasuisa nimi on Martti , suure venna nimi on Martin , väikse venna nimi on Artur ja õe nimi on Mirjam .Diana on suure südamega tüdruk , teist temasugust pole .Sandra - Diana parim sõbranna . Blondide juuste ja helesiniste silmadega . Natuke tüsedam kui Diana . Ta ütleb peaaegu kõik välja , mida ta mõtleb , seega ta on tihti kõigiga tülis .
3 . osa !
" äm , kuhu me läheme siis ? " küsisin ." maitea , " ütles Sandra naerdes ." Skeiti ei viitsi minna ? " küsisin ." see on nii tüütuks läinud minu arvates , lähme parem kuhugi mujale . " ütles Kristjan ." jep , minuarust on ka skeit igav . " ütles Sannu . Lõpuks otsustasime , et lähme poodi . Poest me ostsime jäätist ja limpsi , ning läksime parki . Kristjan ja Sandra läksid kiikuma . Mina ei viitsinud . Lõpuks tüdinesid nemad ka ära ja me mõtlesime , et läheks õige Kristjani juurde . Ei mina ega Sandra polnud Kristjani kodu näinud . Tegelikult on Kristjan eluaeg mu naaber olnud , sellepärast ma teda tunnengi , aga nüüd - aasta tagasi umbes , ta kolis hoopis teise linna otsa . Siis me ei saanud enam üldse läbi , võinoh , tegelikult oleks isegi saanud , aga lihtsalt me jäime nii võõraks , ja me ei suhelnud enam . Muidugi me mäletasime mõlemad üksteist , aga väljas enam ei käinud , sest tal olid siin hoopis uued tuttavad ja sõbrad , kellega ta õues käis . Minuarust oli Kristjan ülbeks läinud , peale seda kolimist , aga ma ei tea . See võib olla ainult minu arvamus . " väääoo , kui äge maja sul on . " ütles Sandra uksest sisse astudes ." on küll jah " ütlesin ." tänks " ütles Kristjan naeratades , " aga mulle meeldis mu eelmine kodu rohkem . " " miks siis ? see siin on ka väga ilus , ja su eelmine maja ka " ütlesin ." siin ei loe ainult see , kumb on ilusam , siin loeb üks teine asi - vähemalt minu arvates . " ütles Kristjan väga keeruliselt , niiet ei mina ega Sannu ei saanud sellest aru , milletõttu me vahtisiime üksteiselt otsa ja kehitasime õlgu . Siis me läksime Kristjani tuppa , Kristjan ise läks alla näksimist võimidagi tooma . " isssand , kui lahe tuba . oumaigaad , vaata mis .. täitsalõpp , mika , ma armastan mikat .. " oli Sannu Kristjani toast vaimustuses ." khm , Sandra , sa vihkad mikat . " ütlesin ." jaah .. jah aga siin on ta väga ilus .. " rääkis Sandra veel edasigi , aga mina jäin mõtetesse .Miks Sannu nii käitub ? Kas ta on Krissust huvitatud ? ei , see ei saa nii olla . ühe päevaga , ühest poisist niimoodi vaimustuses , ? aga äkki ikkagi on ? ma küsin ta käest .. ei , ma parem ei küsi .. küsin ikka .. , eii , ei kküsi .. " Sandra , kas sulle meeldib Kristjan ? "
4 . osa !
" tss , tasa " ütles Sannu ." Mh , ta on all . " " ei tea midagi . Jaa , jaa , ta meeldib mulle . " Ja arvake ära , just sellel hetkel astusid uksest sisse Kristjan ja ta sõber . " Kas te kuulasite meid pealt ? küsisin . " Ainult natuke , " ütles Kristjan ja istus Sandra kõrvale , võttes talt ümbert kinni . Selline naistemees ongi , mõtlesin . " Mihkel , sa võid istuda muidu . " ütles Kristjan naerdes ." M , ajah . " ütles Mihkel ning naeratas imearmsalt , nii , et ta põselohud paistsid . See oli no lihtsalt niiiii nuunnu . Kristjan ja Sandra sosistasid ja noogutasid üksteisele . Ma tundsin Mihkli pilku endal ja ma vaatasin talle otsa , me seal vaatasime ja naeratasime üksteisele päris kaua , kuni lõpuks ütles Sandra :" Ma tahaks vetsu mnna , äkki keegi tuleks kaasa ? " ta vaatas salakavalalt naeratades Kristjanile otsa ." No ma päris kaasa ei tuleks , aga su sinna juhatada võin ma küll " ütles Krissu ning nad läksidki ." Ma olen kindel , et seda nad sosistasidki . " ütlesin ." mhm . oota , mida ? " küsis Mihkel , mille peale me mõlemad naerma hakkasime ." No seda , et nad tahtsid koos alla minna ja seal kahekesti olla . " ütlesin ." aa , no küll sa oled alles nutikas " ütles ta .Kas ta meeldib mulle ? Kui ta mulle lähemale tuleb , on mul sees selline imelik tunne , selline judin käib üle . " Sul on väga ilus naeratus , " ütles Mihkel ." Usu , sul on ilusam . Sul on põselohud , mida kõik endale tahaksid . " " See ei loe . " ütles Miku ." Ouu , läheks välja ? " tormas Kristjan uksest sisse .
5 . osa !
" okei , " ütlesime Mikuga nagu ühest suust .läksime alla , ma panin ketsid jalga , teised panid muidugi ka , ning me läksime õue . õnneks oli õues väga soe , ja jopesid polnud vaja ." kuhu me läheme ? " küsisin ." lähme ostame jäätist ? " tegi Miku ettepaneku ." okeii , " olid kõik nõus .Jalutasime siis poe juurde . ostsime jäätist ning läksime edasi . Me lihtsalt jalutasime ja jalutasime .see Miku paistab päris tore olevat , aga eii , ta ei saa mulle meeldida , ma ei tunnegi teda , pealegi , mullemeeldib ju hoopis .. , ei , ma ei tea , kas temagi meeldib mulle . ma olen kahevahel , kas Miku , kuigi see ei saa nii olla , ma olen teda ainult korra näinud . või , k .. " eks Diana !? " " jjah - jajah .. " ütlesin ." oota midaa ? meeldibki vä ? " küsis Sannu , maisaand midagi aru .
6 . osa !
" misasja , kes mulle meeldib ? " " Miku . " ütlesid Sannu ja Krissu ." Eii , kust te seda võtate ? Noissandd , ma jäin lihtsalt mõtlema , ja ei kuulnud juhuslikult , millest võikellest te rääkisite eks . " nähvasin ." ei tea kellest või millest sa siis mõtlesid ? " " mh , lõpetage ära . kõigest nohh . " vastasin lühidalt , sest leidsin et see teema on küll mõttetu .Siis kukkus aga Miku maha , järsku tundsin kõvat tõmmet käest , ning juba olin maas , Miku peal . Ning siis ta suudles mind . Ma suudlesin teda vastu ma ei tea miks , aga ma tundsin et ta meeldib mulle . Suudlus lõppes , ning me avastasime , et oleme kahekesi jäänud . " kuule , ma vist lähen koju . " ütlesin ning hakkasin minema . Läksin aeglaselt edasi , isegi natuke lootes , et äkki ta võtab mul käest, tõmbab mu enda vastu ning suudleb jälle , või vähemalt ütleb , et ma meeldin talle või et ma olen hea suudleja . Naljakas mõttemaailm , eks ? Kuid ma polnud veel kaugele jõudnud , vaatasin taha ning ta seisis seal, vaatas mu poole ning lausus : " jah , ma hakkan ka minema . " ta naeratas ning keeras selja . ma vaatasin talle veel kaua järgi , ka tema vaatas vahepeal taha, siis jälle naeratas ja kõndis edasi , kuni lõpuks kadus paksu metsatuka taha .Jalutasin koju , kus ootas mind Ponta (mu tädi koer) . Läksin tuppa , kus oli isa . " kuule , viitsid vii Riinale koer ära . " ütles ta ning kadus oma tuppa . " jah , viitsinviitsin . " pomisesin omaette , võtsin esikukapist juba rihma , kuid siis märkasin , et püksid on mustad ning läksin neid vahetama . Aga kuna õues hakkas hämarduma ja läks külmaks , siis otsustasin ka teised riided ära vahetada . Panin jalga püksid (alumised tumedad) , selga t-särgi ning pusa (alumine must) selle peale . Seejärel läksin alla , võtsin kapipealt rihma , mille ennem olin sinna jätnud , ning panin ketsid jalga ja läksin välja . Panin koera rihmaotsa ning hakkasin tädi Riina poole jalutama . ta elas suhteliselt lähedal . Viisin talle koera ära , kuid ei viitsinud ise veel koju minna ning otsustasin , et lähen mere äärde . Siis helises mu telefon , mingi võõras number .Cause you had a bad day You're taking one down You sing a sad song just to tur .. " halloo ? " " tsau , ma olen sannu . ma helistan liisa telefonilt praegu , " " noo ? räägi . " " tead , me just tulime kooli juurest Liisaga . " " mis seal oli ? " " Kristjan ja Miku kaklesid . " " issand , miks ? keegi sai viga ka või ? " " ma ei tea , nad ei rääkinud . läksid mõlemad oma koju . maeisaa aru , miks nii vanad poisid veel kaklevad . jube . me olemegi tegelt praegu t .. " fakk , aku sai tühjaks . ikkagi jube , et nad nii teevad . huvitav , miks nad kaklesid ? nad on ju parimad sõbrad ja pealegi on nad juba suht vanad ka , aganoh , ma ju ei tea mis neile sisse läks . jalutasin edasi , kuni jõudsin randa . Istusin suurele kivile , ning mõtlesin veel kogu sellest asjast . kirjutasin liiva peale suurelt : MIKS ? , ning hakkasin vee poole kõndima . Võtsin tossud ja sokid jalast , ning läksin läbi vee mingile liivast saarekesele vms . vahepeal niisama mängisin seal veega , siis aga leidsin uue kivi , ning istusin sinna . õues oli juba päris pime , ja kell oli 23.54 . kuulsin kuskilt vaikset muusikat , kuid ei pööranud sellele eriti tähelepanu , sest läheduses oliüks maja ja see muusika võis tulla sealt . muusika tuli lähemale ning keegi laulis kaasa . ma sain aru , see oli tuttav hääl . natuke Kristjani moodi .. pöörasin end ümber ning vaatasin , kes see on . see oli hoopis Mihkel . Ta tuli samuti veest läbi , ning lähenes mulle . istus sinna kivi peale mu kõrvale ning me vaatasime üksteisele otsa . lihtsalt vaatasime . tükk aega . " sa juba kuulsid sellest ? " " kui sa mõtled sellest , siis jah . miks te seda tegite ? " " sinu pärast . " " MINU PÄRAST KAKLESITE ? " " jah . sinu pärast kaklesime . " langes ta pea alla ." miks ? " küsisin ." sest .. sest sa meeldid meile mõlemale . väga . "
7 . osa !
" Mina ? MINA meeldin teile ? " olin ma väga üllatunud .Ta noogutas õrnalt ." Oota aga , aga Kristjan ? Tal on ju Sannu .!? " " ah nad pole mingi paar . nad lihtsalt niisama . " " anojah , päris naistemees ju . okei aga mis teil seal juhtus siis ? kuidas te kaklema hakkasite ? räägi kõik ära nagu oli , ma tahan teada . " ütlesin ." no me pidime minema Ketu (mu klassiõde) ja ta sõbrannadega välja , aga nad ei tulnudki . Siis me olime niisama Kristjaniga skeidis ja igalpool . ja ma küsisin siis temalt , et kas neil on Sannuga mingi keiss . Ta ütles , et ei ole , et nad on niisama sõbrad , kuigi Sandra arvab, et neil on midagi enamat kui sõprus . Noh, et nad ei tunnegi üksteist janii . "" noo ? " " no ja siis ta küsis , et kas meil on sinuga mingi keiss .. " Ta oli tükk aega vait ja punastas ." no, jätka. "" lubad , et sa ei solvu? " " oleneb. " ütlesin ." no , ma ütlesin , et maei tea , mingi väike vist on või ma ei te .. " " meil sinuga ? " katkestasin ta juttu ." nojah, ma ei tea miks ma seda ütlesin. " " vahetpole, räägi edasi. "" Igatahes, siis ta oli tükk aegavait, järsku ta vaatas mind no nii vihase pilguga, et täitsalõpp. Ja siis ta ropendas ja karjus, et kui värdjas ma olen ja et talle meeldid ka sina ja ta tapab mu ära, kui meie suhtest areneb midagi enamat kui sõprus. "" Issand, ma pean temaga rääkima. Tal tulevad need vihahood koguaeg. " " ei , ära räägi temaga, ma räägin parem ise, ta võib sulle haiget teha või midagi. hoia temast igaks juhuks eemale . "
8 . osa !
" Ei Mihkel, mina räägin temaga. Ma tunnen teda sinust paremini. " ütlesin. " Okei, eks sa mine, aga vaata, et ta sulle liiga ei tee. Ja kui ta teeb, siis tal.. " " Jajah, ma lähen. Tsau. " ütlesin, kuid pöördusin ta juurde tagasi. " Miku, laenad mulle telefoni? " küsisin, sest mu enda telefonil sai aku tühjaks ju. " jah, ikka laenan. helistad talle? "" jamh, "" oota ma salastan numbri siis ära. " ütles ta. " okei. "ta andis mulle telefoni, ma helistasin Kristjanile ja pidime pargis kokku saama. Läksin parki, üksi. Mihkel läks koju. Ma veel saatsin teda, sellepärast, et kartsin, et äkki ta tuleb ikkagi minule järgi. Mulle tegelikult ei meeldi, kui kellegil on minu pärast probleemid. Tegelikult- Kristjan ja Miku olid parimad sõbrad, tegelikult rikkusin mina nende sõpruse ära. Kuigi tegelikult, pole ju mina süüdi, et nad mind armastavad ja tegelikult, armastuse pärast ei ole vaja kakelda. Üldse tegelikult pole vaja kakelda. Jõudsin parki, seal polnud kedagi, aga peagi hakkas paistma heki tagant keegi, keegi emo stiilis inimene. no, tegelikult pole ilus neid emoks kutsuda, okei, ütleme siis nii et heki taga oli keegi, kellel olid väga tumedad riided seljas, sõjaväesaapad jalas janiiedasi, teate küll. Arvake ära, see oligi Kristjan. Kui ta mulle lähemale jõudis, ütlesime üksteisele tsau, Kristjan hakkas mind suudlema." Ei Kristjan.. " kaugenesin temast, " tule, lähme istume. " ütlesin. " enivei, mis sa endaga teinud oled ? " küsisin. Ta oli omale teinud ka kulmuneedi ja ninaneedi. " vahet ei ole, räägime parem asjast. " ütles ta. " Kristjan miks sa nii tegid? Miks? Miks te kaklesite Mikuga? Miks sa talle nii ütlesid? MIKS ? te olete ju parimad sõbrad. vabandust, olite. " laususin talle pingsalt otsa vaadates. " Mida ta sulle rääkis? " küsis ta. Rääkisin talle kõik sõna-sõnalt ära, mis Mihkel mulle rääkinud oli." Ta valetas, miks sa teda usud. Ta valetas. " ütles ta meeleheitlikult. " No eks sa räägi oma variant ära. "Ka tema rääkis ära, mis seal juhtus. Või vähemalt tema arvates juhtus. " Millegipärast usun ma Mikut rohkem. " ütlesin. " T*RA KÜLL, MIKS SA TEDA ROHKEM USUD SIIS? SA TUNNED MIND ROHKEM.. AH P*TSI MA EI VIITSI ENAM NII .. SA SIIS EI USU MIND JAH?" karjus ta mulle näkku. " palun Kristjan, palun ära karju. EI, ma ei usu sind. Võibolla kui sa seda mulle kuidagi tõestaksid, siis usuksin. Aga praegu mitte. " " NO KURAT, MIKS SA TEDA SIIS ROHKEM USUD? MILLEGA TEMA ENNAST TÕESTAS, P*T.. "" T*RA SAAD ARU SA EI KARJU TA PEALE. Kui ta usub mind, siis usub mind ja kõik, sinna pole midagi teh.. " tuli Mihkel sinna." Mihkel, ära karju, ja miks sa siia tulid, ma palusin sul mitte tulla. " olin temas pettunud. " Ma tulin sulle järgi, siis kuulsin karjumist ja tulin siia. Igatahes, sa hoiad temast eemale, said aru? " * vaikus *" T*RA MA RÄÄGIN SINUGA. SAID ARU? " " JAAAAAAAAA!! " mulle vahepeal hakkas juba tunduma, et nad teevad võistlust, kumb kõvemini karjub. " Palun, ärge karjuge. Üldse, Miku, meie lähme siit minema ja kõik. " ütlesin. " LI*S RAISK, käid igaühega, kes ette satub. sa oled värdjas, kuulsi.. "" KUIDAS SA TEMAGA RÄÄGID ? " segas Mihkel vahele. " Poisid.. " olin juba suht mures nende pärast.. jah, nad hakkasid jälle kaklema. Üritasin neid lahutada, kuid asjata. Nägin ühte endavanust poissi, kes oli läheduses, ta oli vist oma õe või kellegiga siin pargis. Palusin teda appi. Ta tuli ja lahutas nad. " Aitäh, " ütlesin sellele poisile pisarsilmi , sosistades. " Palun, ma aitan sind alati, kutsu ainult. " ütles ta, samal ajal mind kallistades ja mulle midagi taskusse pannes. Lõpuks, kui kõik enamvähem laabus, läksime Mikuga minu juurde ja ma puhastasin ta katkised kohad ära, panin plaastrid peale, jne.Järsku ta suudles mind, pani käed millegipärast mu tagataskutesse. Peale suudlust ta küsis, kas ma ei tahaks temaga käima hakata. Ma ei tea miks, aga mul ei tulnud mõtetki, et võiks seda natuke mõelda ja kaaluda, mõtlemata ütlesin talle jah. Ta suudles mind uuesti . Siis jäime üksteise kaissu magama. Järsku ma ärkasin millegi peale, käisin vaatamas, et mis see on. See oli postiljon, seisis meie ukse taga ja koputas, nii hilja!? Võtsin ta käest paki, panin mingi allkirja ja tulin tuppa. Selle peale oli ka Mihkel ärganud. Midagi ta seal suurestoas krabistas ja järsku küsis:" Diana kallis, kes see siin pildi peal on? " " Millise pildi peal? " küsisin, ise suure toa poole jalutades." selle siin, noh see poiss, kes see on ? "
9 . osa !
Läksin siis vaatasin, kes seal pildi peal on. Ta oli mu taskust selle paberi võtnud, mis see poiss mulle pargis sinna pani."Ah see on see poiss, kes teid seal pargis Kristjaniga lahutas. Ta pani mulle taskusse selle, ütles et kui veel on abi vaja või midagi siis ma helistaks vms. " seletasin Mikule."Okei, kuule kes see praegu käis siin ? " "Postljon. Tõi mingi paki, oota ma lähen vaatan, mis pakk see on. " ütlesin ja suundusin kööki. Tõin köögist paki, võtsime selle koos lahti, seal oli sünnipäevakingitus. " Kuule, ma olen nende probleemide keskel ära unustanud juba, mul on ülehomme sünnipäev ju. " " Onvõi ? Vanaks sa saad üldse ? " küsis Miku, ise naeris . " Viiiiiiiiiiiiiisteist, juubel, " ütlesin naerdes. Rääkisime natuke veel sünnipävast, mõtlesime, keda võiks kutsuda jne. Lõpuks otsustasin, et lähen käin pesemas ära. Mihkel läks arvutisse, mina pesema. Palusin tal ka mulle riided valida, mis ma selga panna võiks.Pesin end puhtaks, tegin uue meigi- ei midagi erilist, ainult ripsmetušš. Tegin soengu ka korda ja läksin tuppa tagasi, endal vannilina ümber. " No, siin need on . " ütles Miku naerdes. " Mida sa nae.. " tahtsin temalt küsida, mida ta naerab, aga peagi naersin juba ise ka, sest ta oli mu kapist üles otsinud mingi väga-väga vanad püksid, võinoh, see oli nagu sellline püksseelik:D ja siis mingi alt laienevate varrukatega pluusi :D see oli lihtsalt niii naljakas, et me mõlemad naersime kõhud kõveras.Lõpuks me rahunesime kuidagimoodi maha ja ta oli mulle tegelikult normaalsed riided ka otsinud, võtsin need kaasa ja läksin panin need vannitoas selga.Ühesõnaga, selga panin t-särgi, jalga püksid, peale panin omale pusa(kõige viimane,must), sest õues oli tuul.Siis läksin oma tuppa tagasi ja Miku luges mu päevikut, seal oli igasuguseid asju kirjas. Ma tõmbasin talt selle ära ja ütlesin, et mõni teine kord võime seda koos vaadata, aga praegu võiksime välja minna. Ta nõustus, me läksime alla, panin plätud jalga ja me läksimegi. Läksime aiast välja, ja nägime, et mu aia taga seisis..
10 . osa !
.. Eku, Egelyn. Mu sugulane - täditütar. " Ekuu, tsau. Mida sina siin teed? " olin väga rõõmus." Tulime tädiga sulle külla, mõtlesin et jään mõneks päevaks siia, tohib? " küsis ta." Ikkkkka võiib! Ma pole sind nii ammu näinud. M, muide, see siin on Mihkel, mu poiss. " ütlesin naeratades. Nad said omavahel tuttavaks ning me läksime korraks veel tuppa, sest Egelyn tahtis ka meiega kaasa tulla ning viis asjad tuppa. Läksime siis koos linna poole. " Muide, väga hea et sa siia jääd, mul ongi kohe sünnipäev tulemas. Kuhu me lähme üldse praegu ? " küsisin. " Ma ei tea, aga mulle tundub, et meile kõnnib Martin vastu ? " ütles Miku." Appi, ongi, ma ei taha teda näha, mis me teeme? Kuhu me läheme? " ütlesin." Oodake , mis toimub? Võtame tema ka endaga kaasa? Ta tundub tore, ilus on ta ka." ütles Egelyn." Eku, usu mind, ta ei ole tore. Lähme kuhugi, kiiresti! " hüüdsin." Ei, mina ei tule kuhugi, ma pean selles ise veenduma, kui tore ta on ja kui tore ta ei ole. Te kardate teda? Või on teil ta vastu midagi? Miks? " küsis Egelyn. " Ma räägin hiljem, tule Eku! " hüüdsin uuesti." Ei, ma tahan temaga rääkida!" ütles Eku." Tere ! " hüüdis Martin kaugemalt.
----------------------------------------------------
Nimi : Egelyn aka Eku. Iseloom : Hea inimene, sõbralik, koguaeg nägu naerul, veidi poisilik, suhteliselt julge, saab kõigiga läbi, hooliv, iseseisev, aktiivne ja väga positiivne tüdruk.Vanus : 15Välimus : Lühikesed tumedad juuksed, sinised silmad, jumekas nahk, pikkus - 172 cm. kaal - umbes 56-57 kg. (päriselt on ta reit see .)
11 . osa !
" ee, me ei taha sinuga rääkida, so get lost. " ütlesin ülbelt." what ever, ma tahtsin öelda, et ma kolin ära, Eestist. " " nagu, keda huvitab. " ütles Miku, ning me hakkasime liikuma, Eku natuke rääkis temaga veel ning tuli pärast järgi. Läksime siis poodi, ostsime igast nänni, olime veel linna peal, kuni ema helistas, et tädi Maire läheb minema. Tädi Maire on Egelyni ema. Siis läksime koju, rääkisime juttu, viisime need asjad, mida Eku polnud veel tuppa viinud, tuppa ja läksime arvutisse, seal polnud midagi teha ja me otsustasime, et lähme randa. Kell oli küll palju, aga see tähendas ainult seda, et vesi on soem. Võtsime asjad ja läksime, kutsusime Miku ka kaasa ja ütlesime et ka tema mingid sõbrad kaasa võtaks, et Ekul igav ei oleks. Saime kõik rannas kokku, Miku sõpru ei olnud veel, nad pidid pärast tulema. Kolmekesti käisime mitu korda ujumas, siis läksime kaldale kaarte mängima ning siis nägime, et kaugelt tulevad Miku sõbrad, nad tulid koos jookidega. Me hakkasime neid kohe jooma, õigemini Miku ja ta sõbrad hakkasid. Meie käisime Ekuga veel ujumas ja siis alles hakkasime jooma. Järsku kadusid kõik ära ja me jäime Mikuga kahekesi. Miku oli juba päris palju joonud ja ajas kahtlast teksti. " Kus teised siis on kah? " " Mh, ujuvad. Kuule ära enam joo. Sa pead ju veel koju ka minema, minu juurde sa küll sellises olekus tulla ei saa. "" No kuule, ära närva siin, küll ma hakkama saan. " ütles Miku ja tuli mulle lähedamale, me suudlesime, kuni järsku kuulsime, et keegi hüüab appi. Ma ehmatasin, tõusin üles ning vaatasin ringi, ma ei näinud midagi, ainult seda, et Miku sõbrad ja Eku pritsisid üksteist ning naersid. Mõtlesin, et nad äkki niisama nalja pärast hüüdsid appi. Kuid niipea, kui olin istunud, kuulsin jälle appikarjeid ning vaatasin jälle ringi, siis nägin, et mingi väike laps ujub meist päris kaugel, jusiis tema oligi see, kes karjus, jooksin kiiresti selle lapse juurde, ta tõepoolest uppus, ma hakkasin teisi enda juurde kutsuma, teised jooksidki minu poole ning aitasid mind, viisime selle lapse kaldale ja helistasime kiirelt kiirabisse. " Kurat, kas keegi kunstlikku hingamist oskab teha? Ta sureb muidu ära siia ju. " ütlesin, okei, närvitsesin pigem. " Rahune, kiirabi pidi ju viie minuti pärast tulema. " ütles Eku. Lõpuks tuligi kiirabi, küsis meie käest igasugu asju ja selle lapse kohta ka, aga me ei teadnud lapse kohta midagi öelda. Siis ütles arst, et keegi meist võiks temaga haiglasse kaasa tulla. Olin nõus, aga kuna mina läksin, tuli ka Eku. Rääkisime poistega, et nad siis koju läheks ning läksime kiirabiautosse. Lõpuks jõudsime haiglasse, tüdruk ärkas ning tänas meid. Siis jõudsid ka tüdruku vanemad kohale ning tänasid ja kallistasid meid samuti. " Kus Martin on? " küsis tüdruk. " Liisi kullake, ta läks su päästjatele lilli tooma. " rääkis ema. Selle viimase lause ütles ta sosistades, niiet meie seda ei kuulnud. Järsku astus uksest sisse see Martin ja teate, see on see sama Martin. Ta andis meile kommikarbi ja lilled. Meie muidugi ütlesime, et poleks vaja olnud ja noh, teate küll, üritasime viisakad olla. Kuid üllatused ei olnud veel otsas. Uksest sisse tuli ka minu pere. " Mida teie siin teete ? " küsisin imestunult.
No comments:
Post a Comment